Tööjaam teenusena – põhimõtteline otsus

Tööjaam teenusena – põhimõtteline otsus

2017-07-06

Enamik meie kliente kasutab IT-teenust iga päev. Peamiselt just serveri- ja võrguteenuseid. Vähesed kliendid on serveri välja ostnud ja hoiavad seda enda juures. Enamasti ei soovita tegelda serveri haldusega majas sees, vaid see töö usaldatakse teenuspartneri hoolde, sest nii on mugavam ettevõttele, kelle põhitegevuse hulka IT ei kuulu, kuid kes ilma selleta kuidagi oma äri ajada ei saa.

Sellepärast on üllatav, et kui mängu tulevad töökohaseadmed (arvuti, sülearvuti, kuvar, klaviatuur, hiir), tundub seadmete tellimine teenusena olevat sageli väga ebapraktiline. Tegelikult on tegemist kliendile äärmiselt mugava viisiga oma arvutiparki hallata. Nimelt tähendab tööjaam teenusena, et teenuspartner annab kliendile kogu arvutitöökoha komplekti (arvuti, sinna juurde kuuluvad lisaseadmed, kontoritarkvara, litsentsid, viirustõrje jne) ning klient maksab selle eest iga kuu teenustasu. Kõikide probleemidega, mis arvuti elutsükli ajal ette tulevad, tegeleb IT-teenuse pakkuja. Ja alati on võimalik pikema põhjenduseta ka täiesti korras seadmed vahetada uute ja võimsamate vastu. Kas tundub mugav? Nüüd aga põhjustest, miks teenuse kasutamine veel kuigi levinud pole.

Iga kuu tuleb maksta kindlat teenustasu

Teenustasu võib tunduda suure püsikuluna, kuid paraku on seda ka valdkonnaga tegelev töötaja, ostetavad seadmed ja litsentsid. Praegu on need kulud lihtsalt jagatud erinevate kuluridade vahel – põhivara real, kulu real, tööjõukulu real. Aga kõigega tuleb tegelda püsivalt. Siinkohal annab teenus võimaluse oma kulud koondada. Igakuise tasu põhjal on võimalik halduskulusid paremini prognoosida ning hetkeolukorda arvestades teenuste paketti suurendada või vähendada.

Seadmeid ei saa endale

Selleks ajaks, kui ettevõte on kogu arvutipargi endale saanud, on tegemist juba vanade mudelitega. Kuna tehnoloogia uueneb kiiresti, siis võivad paari aasta jooksul parameetrid muutuda mitu korda paremaks. Ka töötajad hakkavad tõenäoliselt peagi kurtma, et arvuti on vana ja kulunud ning uue ja võimsama arvutiga saaks töö tehtud kiiremini. Käima tuleb lükata esiteks vanade seadmete utiliseerimise protsess ning paralleelselt hakkab IT-spetsialist tellima uusi tooteid. See kõik on ajamahukas ettevõtmine. Ja aeg on raha. Niisiis annab arvutite omamine küll kontrolli seadmete üle, kuid võtab ära kontrolli kulude üle, mis kaasnevad seadmete haldamisega kogu elutsükli vältel. Tööjaama teenuse kasutamise puhul lasub kogu vastutus seadmete töökindluse, väljavahetamise ja uuendamise eest IT teenuspartneril.

Mida siis majasisene IT-spetsialist tegema hakkab?

Ettevõtte IT-taristu on suur masinavärk ning selle professionaalne hooldamine on väga mahukas töö, mis nõuab erineva tasemega IT-spetsialistide teadmisi ja oskusi. Head spetsialistid tahavad sisukamaid ülesandeid kui arvutipargi uuendamine, igapäevane hooldus ja litsentside tellimine. Töötajatele igapäevast IT-tuge pakkuvatel inimestel võib jällegi käia üle jõu hallata mahukaid IT-taristu süsteeme. Seega on vaja vähemalt kaht erineva profiiliga spetsialisti, keda tavaliselt ka tasustatakse erinevalt. Teenuspartneri kasutamine annab võimaluse kombineerida kogu ettevõtte IT-d nii, et palgal on üks spetsialist, kes saab kasutada teenusepakkuja väga erineva profiiliga IT-professionaale ja kindlale IT valdkonnale spetsialiseerunud administraatoreid.

Kui ettevõte on eespool toodud aspekte teadvustanud ning otsustab siiski jätta teenuse kasutamata, on tegemist lihtsalt põhimõttelise otsusega. Kui kõik kulud on läbi mõeldud ja niisugune lähenemine tundub mõistlik, siis miks mitte. Mõni eelistab auto osta, mõni liisida ja mõni sõidab muretult taksoga. Kõik valikud on erinevates oludes mõistlikud ja põhjendatud. Siinkohal soovitamegi valiku teha teadlikult.

Kui teema tekitab põnevust või küsimusi, siis võta ühendust: Tarmo.Pruunes@atea.ee

Tarmo Pruunes
IT teenuste osakonna direktor