Skip to main content
2025-10-30

Atea Actionil esinenud Top Geari Stig: müüsin maha oma unistuste kodu, et saada raha võidusõiduks

Briti võidusõitja Perry McCarthy, mees, keda maailm tunneb salapärase Stigina telesaatest Top Gear, väisas hiljuti Eestit.

: Karen Härms

Endine vormelisõitja ja inspiratsioonikõneleja esines Tallinnas ning võlus publikut oma siira energia, vaimuka jutu ja elulugudega, mis kõlavad nagu mõne filmi stsenaarium. Tema lugu on ehe näide sellest, kuidas visadus, huumor ja usk iseendasse viivad läbi ka kõige raskematest olukordadest.

 

Perry McCarthy algus on ebatüüpiline, kuna ta alustas võidusõiduga võrdlemisi hilja, tal puudus raha ja jõukas perekond ning kontaktid. Kuid tal oli suur ja selge unistus – saada professionaalseks vormel 1 sõitjaks.

«Kõige raskem asi motospordis on üks ingliskeelne sõna, mis algab m-tähega – money,» ütleb ta muheledes. Raha puudus tähendas, et ta pidi oma karjääri alguses töötama aastaid Põhjamere naftaplatvormidel, et üldse rajale pääseda.

Tema sihikindlus tasus end kiiresti ära. Oma esimesel hooajal võitis ta Briti meistritiitli vormel Fordi sarjas. «Ma ei tahtnud lihtsalt osaleda, ma tahtsin olla parim,» meenutas McCarthy. Kuid edu kõrval tuli ka tagasilööke – sealhulgas ränk avarii, mille tagajärjel pidi ta uuesti kõndima õppima. Aga ta ei andnud alla.

Seejärel liikus ta edasi vormel 3 sarja ehk sammukese lähemale oma unistuse – F1 suunas. Ühel hetkel oli aga raha otsas, sponsoreid ei paistnud kusagilt ning kõik tundus lõppenud.

Siis otsustas ta teha midagi pöörast – müüa oma pere unistuste kodu, et rahastada veel ühte võistlust rahvusvahelises vormel 3000 sarjas, mis oli vormel 1st veidi madalam kategooria. «See oli tohutu risk. Aga mu naine ütles: «Teeme ära!»,» meenutas ta.

Kolmel viimasel võistlusel, kuhu ta kogu oma allesjäänud vara paigutas, õnnestus tal end tõestada – isegi kui auto, mida ta juhtis, oli lootusetult aeglane. «Ma ei jõudnud poodiumile, aga ma näitasin, et suudan kvalifitseeruda ja olla kiire seal, kus teised ei suutnud,» rääkis McCarthy.

Need sooritused avasid talle ukse USA võidusõidusarja IMSA, kus ta kohe edestas ka juhtivaid sõitjaid ja sai lõpuks ka kutse F1-te.

 

Unistuse täitumine ja purunemine

1992. aastal jõudis Perry McCarthy lõpuks vormel 1 maailma. See oli hetk, millest ta oli unistanud juba kooliajast. Kuid reaalsus ei olnud sugugi glamuurne. Tema meeskond Andrea Moda, väike ja rahalistes raskustes, oli üks kõige ebaõnnestunumaid tiime F1 ajaloos.

Perry McCarthy osales F1s 1992. aastal, kuid Andrea Moda meeskonda, mis osales kokku vaid üheksal etapil ning võistlusstarti ta ei pääsenudki.

«See oli segu unistuse täitumisest ja õudusunenäost,» on ta meenutanud. «Me ei olnud mitte ainult aeglased – me olime ka ohtlikud.»

Auto lagunes tihti juba enne starti ja paljudel etappidel ei saanudki ta kvalifikatsioonist edasi. «Ometi tundsin tohutut uhkust, sest olin jõudnud sinna, kuhu Bernie Ecclestone (toonane F1 boss – toim) kunagi ütles, et minu taustaga mehel on sinna pääsemise võimalus vaid üks miljonist. Ma teadsin, et see aeg võib jääda lühikeseks, aga vähemalt olin seal.»

Pärast Andrea Moda lagunemist lõppeski McCarthy F1-karjäär kiiresti. Kuid ta jäi meelde kui mees, kes julges riskida, et oma unistuste poole püüelda.

 

Kuidas sündis kurikuulus Stig?

Aastaid hiljem, 2002. aastal, helistas Top Geari üks saatejuhte Jeremy Clarkson talle ettepanekuga. «Ta ütles: «Perry, meil on uus idee saatesse – me tahame, et sa oleksid üks salapärane, tumm ja kiire sõitja. Must kiiver, mustad kindad, must kombinesoon. Me nimetame sind Gimpiks.» Ma ütlesin: «Ei, ei, ei – ma olen näinud filmi Pulp Fiction! Seda nime ma ei võta!»,» meenutas McCarthy naerdes.

Pärast mõningast vaidlust sündiski nimi The Stig. McCarthy roll oli jääda anonüümseks ja nii saigi Stigist ülemaailmne fenomen. Saade müüdi enam kui 200 riiki ja küsimus «Kes on Stig?» oli kaua üks enim guugeldatud otsinguid maailmas, jäädes alla vaid päringutele «Kas Jumal eksisteerib?» ja «Kas ma olen rase?».

 

Kultuur, kus täiuslikkus on miinimum

McCarthy kirjeldas oma elu vormelimaailmas kui pidevat võitlust tippu jõudmise nimel. Vormel 1 on kui püramiid – tohutu hulk sõitjaid unistab tipust, kuid ainult 20 inimest maailmas saab korraga seal olla. «Kõik mõõdetakse millisekundites, kõik otsused tehakse andmete põhjal. See on kultuur, kus täiuslikkus on miinimum tase.»

Ühe boksipeatuse ajal vahetatakse neli rehvi 1,8 sekundiga. «Kuidas see võimalik on?» küsib ta ja vastab ise: «Harjutades, suheldes, usaldades, tehes tiimina koostööd. See on tipptaseme kultuur, mida peab austama.»

McCarthy sõnul on tänapäevane vormel 1 tohutult tehnoloogiline. Iga auto on varustatud sadade anduritega, mis koguvad andmeid. «Me räägime miljarditest andmepunktidest hooaja jooksul. Aga lõpuks ei võida see, kellel on rohkem andmeid, vaid see, kes oskab neid õigesti kasutada. Täpselt sama kehtib igas elusfääris.»

 

Michael Schumacher ja briti huumor

McCarthy meenutas ka aega, mil ta oli 1990ndatel Benettonis testisõitja ja ühtlasi Michael Schumacheri meeskonnakaaslane. «Michael oli meeletult konkurentsihimuline. Kui mängisime piljardit, ta tahtis võita. Kui mängisime noolemängu – ta tahtis võita. Alati,» meenutas Perry.

Kord sõitsid nad Londonis ringi ja Schumacher küsis: «Mis hoone see on?» «See on Püha Pauluse katedraal,» vastas Perry. «Kui kaua selle ehitamine aega võttis?» uuris sakslane. «Umbes 34 aastat,» ütles Perry.

Schumacher vastas kuivalt: «Saksamaal oleksime teinud selle 20 aastaga.» «Mõni minut hiljem sõitsime mööda parlamendihoonest. «Mis see on?» küsis ta. «See on Briti parlament,» ütlesin mina. «Kui kaua ehitati?» – «Kümme aastat.» – «Saksamaal teeksime viiega.» Ja siis, kui möödusime Buckinghami paleest, ta küsis, kaua seda ehitati. Ütlesin talle: «Ma ei tea, Michael, aga eile seda siin igal juhul ei olnud,» muigas McCarthy.

 

Perry McCarthy ütleb, et kõik tema elus taandub ühele põhimõttele: whatever it takes – «ükskõik, mis hinnaga». «Elu pole kunagi sirgjooneline rada,» ütles ta oma Tallinna publikule lõpetuseks. «Aga kui sa vajutad gaasi ja usud, et su unistus väärib võitlust, jõuad ükskord finišisse. Ja see tunne – see ongi võit,» lõpetas ta Atea Actioni konverentsi kõne.

 

Uudis meedias: Tallinna külastanud Top Geari Stig: müüsin maha oma unistuste kodu, et saada raha võidusõiduks


Atea on suurim IT teenuste ja terviklahenduste pakkuja Põhjamaades ja Baltikumis, tegutsedes Norras, Rootsis, Taanis, Soomes, Leedus, Lätis ja Eestis. Ateal on 7 riigis kokku 88 kontorit ning ettevõttes töötab üle 8000 töötaja. Eestis töötab Ateas üle 70 inimese ning kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus. Juba neljandat aastat järjest on Atea valitud maailma 100 kõige jätkusuutlikuma ettevõtte hulka.