Uuring: iga neljas Balti organisatsioon on kogenud küberrünnakut

Uuringu kohaselt on kasvanud ka küberrünnakute hulk ja intensiivsus. Viimase 12 kuu jooksul on suuremaid küberintsidente kogenud keskmiselt 15% organisatsioonidest, kuid Baltikumis ulatub see näitaja koguni 26 protsendini. Samas tunnistab vaid 27% vastanutest, et nad on oma kriisiplaane reaalselt läbi testinud, mis viitab, et paljud organisatsioonid ei ole valmis kasvavatele ohtudele kiiresti reageerima. 

Atea Eesti tegevjuht Ruslan Štšerbjuk sõnul nõuab olukord otsustavust ja süsteemset lähenemist: „Möödas on aeg, kui turvalisus oli peamiselt IT-osakonna küsimus, täna on see kogu organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsuse alus. Kui iga neljas Balti organisatsioon kogeb juba täna küberrünnakut, siis peame küsima - kas oleme homseks valmis?“ 

Tehisintellekti kasutuselevõtt kasvab kiiresti. AI-d on 2025. aastal oma tegevustes rakendanud juba 45% IT-juhtidest, võrreldes 28 protsendiga aasta varem. Lisaks plaanib üle poole (56%) investeerida rohkem AI- ja masinõppetehnoloogiatesse.  

Štšerbjuki hinnangul on märkimisväärne, et tehisintellekti kasutus on kahekordistunud, kuid samal ajal tunnistab vaid 13% organisatsioonidest, et nad on AI-st saanud tõelist ärilist väärtust. “See näitab, et tehnoloogia on olemas, aga strateegiline kasutamine vajab veel arengut.“ 

Uuring toob esile ka oskuste nappuse: 55% organisatsioonidest vajab lähiajal küberjulgeoleku eksperte, kuid nõudlus kasvab ka IT-arhitektide (37%) ja pilveekspertide (36%) järele. Muutuste juhtimise oskuste järele on vajadus aastaga tõusnud 20 protsendilt 30 protsendini. 

Lisaks näitab raport jätkuvaid väljakutseid soolises mitmekesisuses – vaid 20% IT-töötajatest on naised. Norras on osakaal madalaim (15%), Baltikumis aga keskmisest veidi kõrgem, kuid siiski murettekitavalt madal. „IT-sektor vajab mitmekesisust, sest erinevad vaated ja kogemused teevad süsteemid tugevamaks. Kui ainult viiendik IT-osakondade töötajatest on naised, siis jätame kasutamata tohutu potentsiaali,“ märkis Štšerbjuk.  

Peamised järeldused: 

• Julgeolek on tõusnud IT-juhtide peamiseks prioriteediks (75%). 

• 15% organisatsioonidest koges küberrünnakuid, Baltikumis lausa 26%. 

• AI kasutus on aastaga kahekordistunud (28% → 45%). 

• 55% otsib uusi turvaeksperte, kuid kasvab ka vajadus arhitektide ja pilveoskuste järele. 

• Ainult 13% näeb AI-st olulist ärilist väärtust, mis näitab, et tehnoloogia potentsiaal on veel suures osas kasutamata. 

• Naised moodustavad vaid viiendiku IT-osakondadest, osakaal pole viimastel aastatel kasvanud. 

CIO Analytics on iga-aastane uuring, mida tehakse Rootsis alates 2018. aastast. 2024. aastal kaasati uuringusse esimest korda ka Põhjamaad ja Baltikum (raportis viidatakse sellele kui Põhja-Euroopale). Küsitlus on suunatud IT-juhtidele ning kokku osales selles 1273 inimest (59 protsenti erasektorist ja 41 protsenti avalikust sektorist).

Atea on suurim IT teenuste ja terviklahenduste pakkuja Põhjamaades ja Baltikumis, tegutsedes Norras, Rootsis, Taanis, Soomes, Leedus, Lätis ja Eestis. Ateal on 7 riigis kokku 88 kontorit ning ettevõttes töötab üle 8000 töötaja. Eestis töötab Ateas üle 70 inimese ning kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus. Juba neljandat aastat järjest on Atea valitud maailma 100 kõige jätkusuutlikuma ettevõtte hulka.